Eesti infoühiskonna visioon 2020. aastaks (4. nädal)

Eesti Infohiskonna Arengukava 2020 kirjutati umbes 2012-2013. aastal. Seal kirjeldati ära, mis oleks vaja ära teha selleks, et suuremas pildis tagada IKT kasutamist ja nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna tagamine. Selle alla kuuluvad näiteks ülikiire interneti baasvõrk, e-residentsuse käivitamine jne. Selle 2.peatükis pakuti välja paar visioonipunkti, mis võiks olla 2020. aastaks IKT alaselt juhtunud. Vaatame kui täpsed need on olnud.

• Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes. See võimaldab muu hulgas rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd – nii on saanud tööturule tulla ka töötegijad, kes on seni pidanud jääma eemale. Ettevõtete jaoks tähendab see võimalust tööjõudu jagada ja inimressurssi paindlikumalt juhtida.

Pakuti välja, et 2020. aastaks töötab rohkem inimesi kodust kui toona. Arvatavasti on see üks kõige realiseeritumaid punkte. Selle "saavutamiseks" pidi aga ühiskond tegelema sellise viirusega nagu Covid-19, mille tõttu inimestel paluti rohkem kodus olla ja teistega kokkupuutumist vältida. See lubas inimestel kergemini viia oma töö kontorist koju. Seda siis kahjuks ainult juhul kui töötati kontoris ehk arvuti taga, sest teenidussektorit oleks natukene raske koju kaasa võtta.

• Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele.

See punkt on võrdlemisi üldine, niiet selle realiseeritust on raske hinnata, aga ma tahaksin fokuseerida lauseosale "Need on personaalsed ja ennetavad". Tervisehoiu vallas minu arvates mingit väga suurt arengut pole toimunud, et süsteemid saaksid "ennetada" mingeid terviseprobleeme. Personaliseeritus on ka selline mõiste, sest jah inimesed saavad vastavalt vajadustele abi, aga see oli juba enne IKT abita selline.
Kõige suurem muutus selle punkti suunas on, et inimesed pääsevad ligi Digiloole ja peaaegu kõik tervisega seotud inimesed saavad sinna kirjeid teha. Nii on inimeste andmed digitaliseeritud ja veebist kättesaadavad. Näiteks tuleb sinna info, mis süste on inimene saanud, millal arsti juures käinud ja mis haigused olnud. Lisaks on viimasel ajal väga aktuaalne olnud Covididiga seotud teema, mida saab digiloost teha: vaktsineerimisele kirja panna ja luua vaktsineerimistõend.