Posts

Andmeturve (14. nädal)

Image
  Täna tahaks rääkida minu arvates kõige suurematest IT-turvariskidest: viirustest. Viirused on juba väga pikka aega arvuteid ja inimeste andmeid ohustanud. Samuti on neid olemas miljoneid erineivaid ja kuigi nende avastamine on viirustõrjetel päris heaks saanud, siis vahetevahel lipsavad mõned ka viirusetõrje valvsast pilgust mööda ja rikuvad arvutit.  Ma ise olen ilnud viimased aastad päris hoolas ja ei olnud suutnud ühtegi viirust saada, kuni umbes kuu aega tagasi. Siin suutsin endale viiruse külge pookida ja viirusetõrje ei suutnud seda enam täielikult eemaldada. Peale seda pidin tegema täieliku operatsioonisüsteemi reinstalli ja muutma ära kõikide enda kasutajate paroolid. Selliste juhtumite vastu aitab kõige rohkem teadlikkus, et mida võiks ja mida mitte alla laadida. Ehk et kõige targem oleks Nitnicki valemist kasutada koolitusi.

Kasutatavus internetis (12. nädal)

Image
Minu jaoks on veebilehe hea kasutatavus see, kui lehele tulles näeb kõik ilus välja ja on kohe arusaadav kuhu klikkima/kirjutama peab. Lisaks on leht nii intuitiivne, et seda kasutades sa ei pea palju mõtlema selle kasutamise peale. Hea kasutatavus : Võttes lahti Google otsingutes parima kasutajakogemusega lehed, siis tuleb nii mõnestki listist välja AirBnb. Samuti on suhteliselt kõrgel kohal Medium. Mõlemad lehti on tõesti väga kerge kasutada ja nad näevad ilusad välja, aga minu arvates on nendes listides mööda mindud võib-olla interneti kõige kasutatavamast lehest: Google. Google-it kasutame me igapäevaselt nii, et me ei pane enam seda tähelegi. Programmeerimise ülesanne vaja ära teha? Google aitab. Kodutööga abi vaja? Google aitab. Vaja teada mis on top 10 parimat ... asja? Google aitab. Iseenesest on raske Google-st parem olla, sest nende terve leht on 1 tekstikast. Ja see on tõsi, minimalistlikus disainis pole vist paremat lehte olemas. Minu arvates aga põhiline osa on otsingumoot

Arendus- ja ärimudelid Kaitseväe näitel(11. nädal)

Image
Tänases blogipostituses vaatame kahte arendusmudelit Kaitseväe projekti põhjal. Ärimudelist on selle puhul praegu raske rääkida, sest kasutusel on see ainult Kaitseväe siseselt ja kellegile edasi seda veel ei müüda. Minu kogemus selle arendamisega on niipalju, et ma läbisin enda ajateenistuse Küberväejuhatuses ja olin Kaitseväe olukorra ja lahingteadlikkuse süsteemi(KOLT) arendustiimis. KOLTi arendamisel oli meil kasutusel agiilne arendusmudel. Algselt lasti meil tegutse scrumiga, seda kuskil ajateenistuse keskpaigani. Selle aja alguses tehti scrumi osi(sprindid, standupid, reviewd ja retrod) suhteliselt korralikult, aga mida aeg edasi, seda tüütumaks see läks. Võib-olla aitas sellele suuresti kaasa see, et meil oli koroonaaeg ja linnaloale meid ei lastud ehk et me olime koguaeg külgkülje kõrval koos ja suhtlesime ka oma tööst. Tooteomanikele ja scrum masteritele(kes olid ametnikud või tegevad) oli vaja ikka aru anda, aga arendajad omavahel neid koosolekuid nagu ei vajanud. Samuti võib

Kuidas saada häkkeriks? (10. nädal)

Image
 Tänases blogipostituses vaatam e  Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ( inglise  keeles ) artiklit ja arutleme selle üle. Tore on näha, et kohe alguses eristab autor häkkerit ja kräkkerit. Pea igas filmis on häkker see, kes murrab süsteemidesse sisse ja lõhub seda. Tore on näha, et ta kutsub neid inimesi kräkkeriteks ja häkkeritele annab veidike teistsuguse tähenduse. Kuigi võib-olla "pärishäkkerid" ei soovi nendega tegemist teha ja autor ise üritab ka neid tugevalt eristada, siis minu arvates on kräkkerid lihtsalt häkkerite alamgrupp. Nad ei pruugi täita häkkerlikke suhtumise "reegleid" ja põhioskusi, aga nad teevad suures osas häkkeritega sama tööd. Peale seda ta räägib pikemalt, mis punktid võiksid olla täidetud, et kutsuda ennast häkkeriks. Esimeses osas ta räägib häkkerlikust suhtumisest, millega ma suures osas nõustun, peale "Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda". Lause endaga ma nõustun: ratast uuesti leiutada pole mõtet, aga öelda, et häkker

IT juhtimine ja riskihaldus(9. nädal)

Image
Iga firma aluseks on hea juht, kes hoiab firmat koos ja üritab teha õigeid otsuseid sõltudes firma visioonist. Täna vaatleme kahte juhti, kes langevad erinevate juhi tüüpide alla. Linus Benedict Torvalds on Soome-Ameerika tarkvara insener, kes on Linuxi operatsioonisüsteemi looja ja selle peamine arendaja. Lisaks ta lõi versioonikontrolli tarkvara Git, mis on tänapäeval vaba tarkvara aluseks. Tema teadmiste osas ei ole kindlasti enamikel kahtluski, sest kaks tema loodud tarkvara on ühed maailma kasutatumaid tarkvarasi. Sellepärast on ta ka peajuht otsustamaks, mis kood liidetakse Linux kerneli osaks. Teda võib kirjeldada kui mentori tüüpi juhti. Steve Jobs  oli Apple kaasaasutaja ja selle pikaaegne CEO. Ta aitas kaasa ka visuaalsete efektide tööstusele, rahastades arvutigraafika divisiooni Lucasfilmi ja aidates kaasa Pixari loomisele. Lisaks asutas ta NeXT-i, mis oli arvuti ja tarkvara firma, mida ta juhtis, kui ta ei olnud Apples. Suuresti tänu tema juhtimisele on Apple praegu seal,

Käsitööline vs professionaal (8.nädal)

Image
  Tänases blogipostituses üritame lahata ja aru saada, mis vahe on IT erialal käsitöölisel ja professionaalil. Käsitöölise ja professionaali vahe Selleks, et leida nende kahe vahe, tuleb esmalt aru saada mida üks või teine võiksid teha: Käsitööline - Põhimõtteliselt liinitööline, kes vastavalt ette antud spetsifikatsioonidele kirjutab valmis enda osa koodi. Professionaal - Suuremat pilti omav programmeerija, kes suudab endale antud ülesanded effektiivselt täita. Üritame nüüd vaadelda erinevaid omadusi, mis võivad olla professionaalil ja mitte käsitöölisel: professionaal saab aru suuremast pildist ja ei kirjuta ainult ette antud koodi vaid mõtleb ka, mida peaks juurde tegema, et toode veel parem oleks professionaal oskab kirjutada koodi, mis on loetav ja täpselt piisava pikkusega(näiteks väga pika for loopi ja if-else-i asemel suudab tuletada matemaatilise valemi) professionaal suudab talle antud ülesande täita mistahes keelt kasutades(ehk ta suudab näiteks 1 nädalaga uue keelega kohane

Copyleft (7. nädal)

Image
  Mis on copyleft (edasikandumisklausel)? Copyleft on meetod tarkvara tasuta jagamiseks, nõudes samal ajal, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid samuti tasuta ning need tuleks välja anda samadel tingimustel.  Kui avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekt avaldatakse copyleft i litsentsiga, on teistel arendajatel õigus kasutada, muuta ja jagada tööd seni, kuni vastastikkuse kohustust säilitatakse. Kõik tarkvara, mis on loodud copyleft i litsentsiga avatud lähtekoodiga komponendi abil, tuleb samuti avaldada vabatud lähtekoodiga. Tulemuseks on see, et kõik tarkvaratooted, mis sisaldavad avatud lähtekoodiga copyleft -litsentsi, peavad isegi siis, kui suurest koodipaasist on vaid paar rida copyleft i all, kogu kähtekoodi koos selle muutmise ja levitamise õigusega tasuta kättesaadavaks tegema. Olemas on mitu erinevat copylefti litsentsi: Väga tugev : AGPL (Affero General Public License) - näiteks Grafana , MongoDB (kuni 2018 lõpuni) Tugev : GNU GPL (GNU General Public Lice