Kuidas saada häkkeriks? (10. nädal)

 Tänases blogipostituses vaatame Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (inglise keeles) artiklit ja arutleme selle üle.

Tore on näha, et kohe alguses eristab autor häkkerit ja kräkkerit. Pea igas filmis on häkker see, kes murrab süsteemidesse sisse ja lõhub seda. Tore on näha, et ta kutsub neid inimesi kräkkeriteks ja häkkeritele annab veidike teistsuguse tähenduse. Kuigi võib-olla "pärishäkkerid" ei soovi nendega tegemist teha ja autor ise üritab ka neid tugevalt eristada, siis minu arvates on kräkkerid lihtsalt häkkerite alamgrupp. Nad ei pruugi täita häkkerlikke suhtumise "reegleid" ja põhioskusi, aga nad teevad suures osas häkkeritega sama tööd.

Peale seda ta räägib pikemalt, mis punktid võiksid olla täidetud, et kutsuda ennast häkkeriks. Esimeses osas ta räägib häkkerlikust suhtumisest, millega ma suures osas nõustun, peale "Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda". Lause endaga ma nõustun: ratast uuesti leiutada pole mõtet, aga öelda, et häkker avalikustab kõik enda loodud koodijupid, on ka minu arvates mõtlematu. Kui häkker kirjutab midagi valmis, aga ei avalikusta seda, kas see tähendab siis, et ta ei ole häkker või, et ta ei ole "open-sourcer"?

Teises lõigus räägib ta põhioskustest, millega ma üldises mõttes nõustun, peale 2. puntki: "Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama). Kindlasti tuleb Unixi kasutamise oskus kasuks, sest tänapäeval enamus süsteeme jooksevad Unixi peal. Aga väga paljud mängud või programmid, mida inimesed igapäevaselt kasutavad, jooksevad Windowsi peal, niiet saab häkkida vabalt ka nii, et Unixit ei puututa ja kasutatakse ainult Windowsi programme.

Kolmas lõik räägib häkkerikultuurist ja kuidas saada mingi staatus seal. Sellega ma pea täielikult nõustun: mingi staatuse saamiseks peavad inimesed sinust teadma ja nägema, mis sa teinud oled. Selle jaoks on on "avatud lähtekoodiga" programmide kirjutamine tõesti kõige parem viis. Samuti teiste inimeste avatud lähtekoodiga programmide haldamine näitab, et sa oled pädev selles alas. Ülejäänu on iseenesest mõistetav: kasuliku teaba avaldamine, ning häkkerikultuuri levitamine.

Üldiselt võib öelda, et nõustun autori vaatepunktidega kuidas saa häkkeriks, aga paar punkti panid lihtsalt pead kratsima.