Copyleft (7. nädal)


 

Mis on copyleft(edasikandumisklausel)?

Copyleft on meetod tarkvara tasuta jagamiseks, nõudes samal ajal, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid samuti tasuta ning need tuleks välja anda samadel tingimustel. 
Kui avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekt avaldatakse copylefti litsentsiga, on teistel arendajatel õigus kasutada, muuta ja jagada tööd seni, kuni vastastikkuse kohustust säilitatakse. Kõik tarkvara, mis on loodud copylefti litsentsiga avatud lähtekoodiga komponendi abil, tuleb samuti avaldada vabatud lähtekoodiga. Tulemuseks on see, et kõik tarkvaratooted, mis sisaldavad avatud lähtekoodiga copyleft-litsentsi, peavad isegi siis, kui suurest koodipaasist on vaid paar rida copylefti all, kogu kähtekoodi koos selle muutmise ja levitamise õigusega tasuta kättesaadavaks tegema.

Olemas on mitu erinevat copylefti litsentsi:
  • Väga tugev: AGPL (Affero General Public License) - näiteks Grafana, MongoDB(kuni 2018 lõpuni)
  • Tugev: GNU GPL (GNU General Public License) - näiteks Adblock Plus, Git
  • Nõrk: GNU LGPL (GNU Lesser General Public License) - näiteks FFmpeg, Genie
  • Puuduv copyleft: näiteks ASP.NET, IntelliJ IDEA, Rust

Millist copyleft litsentsi valida?

AGPL tuleks valida siis, kui sa tahad, et kõik sinu tarkvaraprojektist tuletatud projektid oleksid samuti vabavara. Sellega saad kindel olla, et kõik tuletatud tarkvara on alati vabavara ja firmad ei saa sellega tulu teenida.
GNU GPL tuleks valida siis, kui tahad, et sul oleks AGPL, aga sa ei taha oma tehtud muudatusi ei pea avalikustama.
GNU LGPL vali siis, kui tahad, et tarkvarad, mis ainult kasutavad sinu koodi, siis nad ei ole kohustatud koodi vabavarana avalikustama.
Puuduv copyleft vali siis, kui sa ei ole vastu, et sinu koodi kasutatakse ärilistel eesmärkidel nii kaua kuni autori nimi on mainitud.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Käsitööline vs professionaal (8.nädal)

Image
  Tänases blogipostituses üritame lahata ja aru saada, mis vahe on IT erialal käsitöölisel ja professionaalil. Käsitöölise ja professionaali vahe Selleks, et leida nende kahe vahe, tuleb esmalt aru saada mida üks või teine võiksid teha: Käsitööline - Põhimõtteliselt liinitööline, kes vastavalt ette antud spetsifikatsioonidele kirjutab valmis enda osa koodi. Professionaal - Suuremat pilti omav programmeerija, kes suudab endale antud ülesanded effektiivselt täita. Üritame nüüd vaadelda erinevaid omadusi, mis võivad olla professionaalil ja mitte käsitöölisel: professionaal saab aru suuremast pildist ja ei kirjuta ainult ette antud koodi vaid mõtleb ka, mida peaks juurde tegema, et toode veel parem oleks professionaal oskab kirjutada koodi, mis on loetav ja täpselt piisava pikkusega(näiteks väga pika for loopi ja if-else-i asemel suudab tuletada matemaatilise valemi) professionaal suudab talle antud ülesande täita mistahes keelt kasutades(ehk ta suudab näiteks 1 nädalaga uue keelega kohane
Read more

Kas see on tõsi? (3. nädal)

Image
Teabe ja uudiste internetis omastamise ja edastamise viis on peale sotsiaalmeedia sündi drastiliselt muutunud. Esiteks ei ole tradistiooniline meedia enam ühepoole suhtlusviis: nüüd saavad tarbijad vestluses osaleda ja uudiseid mõjutada. Sotsiaalmeedia on võimaldanud ka uudistele reaalajas juurde pääseda, näiteks vaid mõni minut pärast suurt sündmust.  Meie nõudmine teada saada, mis uudistes praegu toimub, muudab uudisteväljaannete sotsiaalmeediasse postitamise ülioluliseks, kuid alati ei jõua uudised esimesena ametlikule alikale. Sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter või Facebook võimaldavad uudistel jõuda reaalajas häälestatud publikuni, sageli kiiremini kui ühelgi traditsioonilisel uudisteväljaandel on aega lugu avaldada. Kuna lugejad saavad oma uudisvooge korrigeerida, jälgides konkreetseid Twitteri kasutajad ja Facebooki kontosid, muudab see drastiliselt pealkirja ja/või artikli esimese lause olulisust. Näiteks hommikuti Facebooki ajavoogu sirvides klõpsan ainult nendele artiklit
Read more

IT juhtimine ja riskihaldus(9. nädal)

Image
Iga firma aluseks on hea juht, kes hoiab firmat koos ja üritab teha õigeid otsuseid sõltudes firma visioonist. Täna vaatleme kahte juhti, kes langevad erinevate juhi tüüpide alla. Linus Benedict Torvalds on Soome-Ameerika tarkvara insener, kes on Linuxi operatsioonisüsteemi looja ja selle peamine arendaja. Lisaks ta lõi versioonikontrolli tarkvara Git, mis on tänapäeval vaba tarkvara aluseks. Tema teadmiste osas ei ole kindlasti enamikel kahtluski, sest kaks tema loodud tarkvara on ühed maailma kasutatumaid tarkvarasi. Sellepärast on ta ka peajuht otsustamaks, mis kood liidetakse Linux kerneli osaks. Teda võib kirjeldada kui mentori tüüpi juhti. Steve Jobs  oli Apple kaasaasutaja ja selle pikaaegne CEO. Ta aitas kaasa ka visuaalsete efektide tööstusele, rahastades arvutigraafika divisiooni Lucasfilmi ja aidates kaasa Pixari loomisele. Lisaks asutas ta NeXT-i, mis oli arvuti ja tarkvara firma, mida ta juhtis, kui ta ei olnud Apples. Suuresti tänu tema juhtimisele on Apple praegu seal,
Read more