Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest (5.nädal)

 

Virign Shea lasi välja eelmise sajandi lõpus raamatu "Netiquette", kus kirjeldas 10 käsku, mida võiks internetis postitades järgida. Kuigi need on täitsa mõistlikud reeglid, siis lootus et neid veebis järgitaks on pigem unistus ideaalmaailma jaoks. Seda näitab, et enamik inimesi juba teab, et internetis tuleks inimlikult käituda, aga siiski otsustakse lolle mängida. Siiski on üks reegel, mida võib-olla järgitakse kõige rohkem.

3. reegel, ehk "Tea, kus sa oled", tähendab seda, et enne postituse tegemist peaksid vaatama, milline tekst antud kohta sobib ja kes seda võivad näha. 

Kõige kergema näitena võib tuua Messenger ja e-mail: Messengeris inimesed tavaliselt ei kirjuta pikki sõnumeid ja kasutavad palju emojisi. Lisaks sõnakasutus on ebaformaalne ja suheldaks üksteisega vabalt. E-mailid see eest on saanud selliseks formaalsemaks suhtluskanaliks ja seal vaatamata inimesele enamasti üritatakse tekst hoida korrektsena, mingi struktuuriga (tervitus, põhiosa, nimi jms) ja pikem, sisukam näiteks Messengeris. 

Lisaks võib välja tuua foorumid. Olenevalt foorumi teemast ja seltskonnast võib inimese "käekiri" muutuda märgatavalt. Näiteks mängurluse teemalises foorumis võib tekst olla vabam, samamoodi nagu Messengeris. Müügiga tegelevas foorumis aga on tekst formaalsem ja konkreetsem: pannakse kirja mida müüakse, hind ja mõned märkused. Samuti on näiteks koolifoorumis suhtlemine kõvasti formaalsem: kontrollitakse kirjavigu ega postitata sisuta postitust.