ITSPEA Ingmar Olmaru

  2012. aastal ilmus raamat " The Case For Copyright Reform " Christian Engströmi ja Rick Falkvinge poolt. Seal nad tõid välja paar punkti, kuidas võiks autoriõiguste käsitlemine internetis välja näha. " Moraalsed õigused muutmata " punktis öeldakse, et kui sa pole näiteks ABBA laulu kirjutanud, siis sa ei tohi öelda, et sa seda oled teinud. Kuna täpselt sama asi kehtib pärismaailmas, siis selle vastu ei saa väga midagi olla.  " Tasuta mittekaubanduslik jagamine " punktis räägitakse, et internetis autoriõigused on muutunud võrreldes pärismaailmaga ja tavainimesed peavad kartma autoriõiguste rikkumise pärast. Seda tahavad nad muuta nii, et autoriõiguste rikkumine oleks illegaalne ainult siis, kui seda tehakse kaubanduslikul eesmärgil. See tundub loogiline ja see võikski nii käia. Praegu aga on näiteks " peer-to-peer" teoste jagamine keelatud.  " 20 aastat kaubanduslikku monopoli " punktis käiakse välja idee autoriõiguste pikkus muuta aut...

  Virign Shea lasi välja eelmise sajandi lõpus raamatu "Netiquette", kus kirjeldas 10 käsku, mida võiks internetis postitades järgida. Kuigi need on täitsa mõistlikud reeglid, siis lootus et neid veebis järgitaks on pigem unistus ideaalmaailma jaoks. Seda näitab, et enamik inimesi juba teab, et internetis tuleks inimlikult käituda, aga siiski otsustakse lolle mängida. Siiski on üks reegel, mida võib-olla järgitakse kõige rohkem. 3. reegel, ehk "Tea, kus sa oled", tähendab seda, et enne postituse tegemist peaksid vaatama, milline tekst antud kohta sobib ja kes seda võivad näha.  Kõige kergema näitena võib tuua Messenger ja e-mail: Messengeris inimesed tavaliselt ei kirjuta pikki sõnumeid ja kasutavad palju emojisi. Lisaks sõnakasutus on ebaformaalne ja suheldaks üksteisega vabalt. E-mailid see eest on saanud selliseks formaalsemaks suhtluskanaliks ja seal vaatamata inimesele enamasti üritatakse tekst hoida korrektsena, mingi struktuuriga (tervitus, põhiosa, nimi jms)...

Eesti Infohiskonna Arengukava 2020 kirjutati umbes 2012-2013. aastal. Seal kirjeldati ära, mis oleks vaja ära teha selleks, et suuremas pildis tagada IKT kasutamist ja nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna tagamine. Selle alla kuuluvad näiteks ülikiire interneti baasvõrk, e-residentsuse käivitamine jne. Selle 2.peatükis pakuti välja paar visioonipunkti, mis võiks olla 2020. aastaks IKT alaselt juhtunud. Vaatame kui täpsed need on olnud.

Teabe ja uudiste internetis omastamise ja edastamise viis on peale sotsiaalmeedia sündi drastiliselt muutunud. Esiteks ei ole tradistiooniline meedia enam ühepoole suhtlusviis: nüüd saavad tarbijad vestluses osaleda ja uudiseid mõjutada. Sotsiaalmeedia on võimaldanud ka uudistele reaalajas juurde pääseda, näiteks vaid mõni minut pärast suurt sündmust.  Meie nõudmine teada saada, mis uudistes praegu toimub, muudab uudisteväljaannete sotsiaalmeediasse postitamise ülioluliseks, kuid alati ei jõua uudised esimesena ametlikule alikale. Sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter või Facebook võimaldavad uudistel jõuda reaalajas häälestatud publikuni, sageli kiiremini kui ühelgi traditsioonilisel uudisteväljaandel on aega lugu avaldada. Kuna lugejad saavad oma uudisvooge korrigeerida, jälgides konkreetseid Twitteri kasutajad ja Facebooki kontosid, muudab see drastiliselt pealkirja ja/või artikli esimese lause olulisust. Näiteks hommikuti Facebooki ajavoogu sirvides klõpsan ainult nendele arti...

FTP Esimene FTP( File Transfer Protocol / Failiedastusprotokoll ) standard oli RFC 114, mis avaldati 1971. aasta aprillis Abhay Bhushani poolt, enne TCP ja IP olemasolu. See standard defineeris protokolli põhilised käsud ja ametlikud vahendid, mille abil seadmed seda kasutades suhtlevad. Mitmed järgnevad RFC-d täiustasid selle varajase FTP versiooni toimimist, parandused avaldati 1971. aasta juunis RFC 172 ja novembris RFC 265. Esimene suurem muudatus oli RFC 354, mis avaldati juulti 1972 ja sisaldas esmakordselt kirjeldust kaasaaegse TCP poolt kasutatava üldise kommunikatsioonimudeli kohta ning üksikasju paljude protokollide praeguste funktsioonide kohta. Järgnevatel kuudel avaldati palju täiendavaid RFC-sid, mis määratlesid FTP funktsioonid või tõstes esile selle probleeme. RFC 542, august 1973, näeb FTP spetsifikatsioon märkimisväärselt sarnane sellele, mida kasutame täna, rohkem kui kolm aastakümmet hiljem, välja arvatud see, et see oli ikka veel määratud töötama üle NCP(TCP eelkä...

 Internet Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjavaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetus. Interneti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, ning seda peetakse ka Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. 1987 avati seoses külma sõja lõppemisega ARPANet kõikidele soovijatele ning nimetati ümber Internetiks. Alates sellest ajast kuni tänaseni kasvab Internet pidevalt umbes 10-15% kuus, seega ligikaudu 3-5 korda aastas. Esimene nutitelefon Esimene nutitelefon loodi 1992 aastal IBMi poolt ja hakati müüma 1994 aastal 900$ eest. Seda kutsuti Simoni Personaalseks Kommunikaatoriks(SPC). See ei olnud väga kompaktne ja voolujooneline, aga sisaldas ...